Ammu aega tagasi elas üks noor naine nimega Anna, kes oli raskustes kirjanik, kes üritas suurlinnas ots-otsaga kokku tulla.Anna oli alati unistanud edukaks romaanikirjanikuks saamisest, kuid reaalsus oli see, et ta teenis napilt üüri maksmiseks piisavalt raha.
Ühel päeval helistas Anna oma emalt.Tema vanaema oli surnud ja Anna pidi matusteks koju naasta.Anna polnud aastaid kodus olnud ja tagasimineku mõte täitis ta segamini kurbuse ja ärevusega.
Kui Anna saabus, võttis pere teda avasüli vastu.Nad kallistasid ja nutsid, meenutades oma mälestusi vanaemast.Anna tundis ühtekuuluvustunnet, mida ta polnud pikka aega tundnud.
Pärast matuseid kogunes Anna pere vanaema juurde, et tema asjad läbi vaadata.Nad sorteerisid vanu fotosid, kirju ja nipsasju, millest igaühel oli eriline mälestus.Anna oli üllatunud, kui leidis virna oma vanu lugusid, mis oli kirjutatud, kui ta oli alles laps.
Kui Anna oma lugusid läbi luges, jõudis ta tagasi aega, mil tal polnud muresid ega kohustusi.Tema lood olid täis kujutlusvõimet ja imestust ning ta mõistis, et see on selline kirjutamine, mida ta oli alati tahtnud teha.
Hiljem samal õhtul istus Anna vanaema köögis, rüüpas teed ja vahtis aknast välja.Ta märkas letil istuvat ühekordset plasttopsi, mis tuletas talle meelde tänapäevase elamise mugavust ja ligipääsetavust.
Äkitselt tuli Annal idee.Ta kirjutaks loo ühekordse plasttopsi teekonnast.See oleks lugu tassi seiklustest, selle kasulikkusest igapäevaelus ja õppetundidest, mida see teekonnal õppis.
Anna veetis järgmised paar nädalat oma lugu kirjutades, valades igasse sõna oma südame ja hinge.Kui ta oli lõpetanud, teadis ta, et see on parim, mida ta kunagi kirjutanud oli.Ta esitas selle kirjandusajakirjale ja tema üllatuseks võeti see avaldamiseks vastu.
Lugu oli hitt ja saavutas kiiresti populaarsuse.Annat intervjueerisid mitmed uudisteväljaanded ja ta sai tuntuks andeka kirjanikuna.Ta hakkas saama pakkumisi raamatute ja esinemislepingute sõlmimiseks ning tema unistus saada edukaks romaanikirjanikuks sai lõpuks teoks.
Kui Anna jätkas kirjutamist, hakkas ta märkama selle levimustühekordsed plasttopsidigapäevaelus.Ta nägi neid kohvikutes, restoranides ja isegi oma kodus.Ta hakkas mõtlema selle positiivsetele külgedeleühekordsed plasttopsid, nagu nende mugavus ja taskukohasus.
Ta otsustas kirjutada veel ühe loo ühekordse plasttopsi teekonnast, kuid seekord oleks see positiivne lugu.Ta kirjutaks tassi võimest inimesi kokku tuua, mälestustest, mida see aitas luua, ja jätkusuutlikkuse algatustest, mida ettevõtted võtavad jäätmete vähendamiseks.
Anna lugu võeti hästi vastu ja see aitas ümbritsevat narratiivi muutaühekordsed plasttopsid.Inimesed hakkasid neid positiivsemalt nägema ja ettevõtted hakkasid rakendama jätkusuutlikumaid tavasid.
Anna oli uhke oma kirjutamise mõju üle ja jätkas lugude kirjutamist, mis inspireerisid inimesi ümbritsevast maailmast teisiti mõtlema.Ta teadis, et mõnikord on positiivsete muutuste loomiseks vaja lihtsalt vaatenurka muuta.
Sellest päevast peale andis Anna endale lubaduse jääda alati oma kirgedele truuks ja kasutada oma kirjutisi maailma muutmiseks.Ja ta mäletab alati, et mõnikord võib inspiratsiooni tulla kõige ebatõenäolisematest kohtadest, isegi ühekordselt kasutatavast plasttopsist.
Postitusaeg: 27. aprill 2023